Kaadrikompositioon
üldplaan –
► ÜLDPLAAN annab objektist üldise ülevaate
► Üldplaan on hea alguskkader mingi stseeni algul tegevuskoha iseloomustamiseks
► Antud kaadris on objektid mitmes plaanis. Esiplaanil lilled, keskel puu, tagaplaanil udune
mets.
► Udu on hea vahend kaadri ruumilisuse rõhutamiseks. Filmivõtetel kasutatkse samal eesmärgil
suitsu.
keskplaan-Termin filmis, televisioonis ja fotograafias, millega kirjeldatakse kaamera paigutamist nii, et vaataja tähelepanu keskenduks taustast eristuvale stseeni osale.
Suurplaan termin filmis ja televisioonis, mis viitab
kaamerapositsioon, kus suurema osa kaadrist hõivab inimese nägu või harvemini objekt.
või harvemini objekt. Fotograafias on lähivaade kõige sagedamini
portree” vastab fotograafias lähivõtetele.
Detailplaan DETAIL on ülisuur plaan, mis näitab eriti olulisi elemente
(käsi, silmi,mikroobjekte jne)
katteplaan Pikad dialoogid, intervjuud lähevad vaadata tüütuks kui kogu
aeg tuleb vaadata ”rääkivaid päid”
►Näiteks kui kunstigalerii kuraator muudkui räägib, kuidas ta selle
näituse koostas ja kelle pildid seal kõik on siis vahelduseks
monteerige vahele mõni kaader näituse avamisest, eksponaatidest jms., tekst jookseb samal ajal edasi.
► Selline vahekaader on KATTEPLAAN.
►Intervjuu või dialoogi lõpus tooge “rääkivad pead” uuesti tagasi. Nii
on huvitavam!
KUUS MONTAAŽI ELEMENTI (THOMSON, ROY. GRAMMAR OFTHE EDIT.)
Motivatsioon – lõikel peab olema põhjus.
► Uus informatsioon – iga järgmine kaader peab andma midagi uut, viima
lugu edasi.
► Kaadri kompositsioon – ehk plaani suuruste ja võttenurkade muutmisel
tekkiv
vaheldus.
► Heli – heli enne või pärast lõiget (”L” ja ”J” lõige).
► Kaamera nurk (180 kraadi ja 30 kraadi reegel).
► Pidevus – sisu, liikumise, positsiooni ja heli pidevus.
KAHE KAADRI VAHELISED SEOSED(KATZ, STEVEN D. FILM DIRECTINGSHOT BY SHOT.)
► Ruumiline seos
► Lõige üldplaanist keskplaani, sealt edasi suurde plaani.
► Ajaline seos
► Aja välja lõikamine, me ei pea kogu tegevust näitama.
► Rütmiline seos
► Kaks plaani haakuvad teineteisega rütmiliselt.
► Graafiline seos
► Plaanid on visuaalselt sarnased.
► Loogiline seos
► Vaataja paneb kaks plaani ise kokku.
PIDEVUSMONTAAŽ (“CONTINUITY”)
► Pidevusmontaažis peaks ühe stseeni sees olema:
► Sarnane pildi heledus/kontrastsus
► Sarnane tonaalsus ja värvid
► Sarnane tagataust (horisontaalsed ja vertikaalsed jooned jne.)
► Pidevusmontaažis peab iga plaan andma vaatajale uut informatsiooni (olema eelmisest plaanist erinev), kuid sama ajal ka pisut sarnane eelmisega (sisaldama seda, mida me juba teame).
NÄHTAMATU MONTAAŽ
► Kaadrisisene liikumine aitab lõiget varjata (lõige on motiveeriud ja
liikumine jätkub).
► Näiteks: ukse avamine, püsti tõusmine, silma pilgutus, pea pööramine jne.
► Kaadrisse sisenemine ja kaadrist väljumine
► Tähelepanu filmimisel: lase inimesel või muul objektil kaadrist väljuda ning oota paar sekundit. Alles siis vajuta stop. Sama kehtib ka kaadri alguses (vastupidi)
KÜSIMUSE JA VASTUSE AHEL
► Montaažiga loome me pidevalt KÜSIMUSI ja anname neile VASTUSEID.
► Montaaž kui põhjuse ja tagajärje ahel.
► Iga plaan peab viima lugu edasi.
► Plaanide järjekorra muutmisel muutub ka tähendus.
TÄHELEPANUPUNKT EHK ANKRUPUNKT
► Inimese silm ei haara tervet pilti tervikuna vaid “skaneerib” seda hüpates ühest punktist teise.
► Sujuva montaaži saavutamiseks peab monteerija alati teadma, mida vaataja antud hetkel vaatab ja mida ta näeb (kuhu on tema silmad “ankurdatud”).
► Montaaži lõikekohas peaks ankrupunkt jääma enamvähem samasse kohta, et vältida hüpet (silmade ja suurel kinoekraanil ka pea pööramist), mis on vaataja jaoks üsna häiriv.
► Hea montaaž on nähtamatu montaaž
TÄHELEPANUPUNKT EHK ANKRUPUNKT
Vaataja näeb:
► Suuremaid objekte enne väiksemaid
► Liikuvaid objekte enne staatilisi
► Eredamaid objekte enne tumedamaid
► Punast värvi enne rohelist
► Fookuses olevaid objekte enne fookusest väljas olevatest
Kaader — kaadrist saab rääkida ka kui ühest paljudest (24,25, 29.97 jne) piltidest, mis filmis sekundisvahelduvad kuid see ei ole praegune teema.