Kuidas tekib digitaalpilt
Sõltumata kaamera tüübist on foto salvestamiseks vajalikud komponendid ja etapid on sarnased. Läbiobjektiivi saabuvale valgusele reageerib sensor. Sensorist saadud signaali töötleb protsessor, mis vahemälu kaudu salvestab pildi teatud suurusega ja formaadis mälukaardile. Kasutades USB, HDMI, LAN või WIFI ühendust, saate digiaparaati kontrollida arvuti kaudu või salvestada sinna pilte. Vaatame neid kõiki lähemalt. Hetkel jätan objektiivi kirjelduse vahele, sest pühendan sellele täiesti eraldi peatüki.
mis on Avaarvu
Ava
Igale objektiivile on lisaks fookuskaugusele peale kirjutatud avaarv (aperture). Näiteks 1:1.8 või 1:3.5-5.6
Avaarv näitab kui palju valgust on objektiiv võimeline läbi laskma ja seda reguleerib diafragma. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust pääseb sensorini. Avaarvu tähistatakse f-arvuga (f-stop), mis kirjeldab objektiivi fookuskauguse ja ava diameetri suhet.
Avaarvu pannakse kirja mitmel moel: 1:1.8; f1.8; F1.8.
NB! Mida väiksem on avaarv, seda suurem on ava!
Suurema avaga objektiivid võimaldavad hämaras ja pimedamas paremaid pilte teha. Samas tähendab see ka kallimaid “torusid”. Avaarvu muutes suurendatakse või vähendatakse valgustugevust kaks korda. Näiteks muutes f/2 ava f/2.8, vähendatakse valgust kaks korda.
Kindlasti on objektiivi ava ja fookuskaugusega seotud ISO, teravussügavus, fookus, säri jt aga nendest kohe järgmistes peatükkides.
Mis on valgus
Valgus on elektromagnetlaine, mis on nähtav inimsilmale. Selle lainepikkus on 380-740nm. Valgus levib ruumis lõpliku kiirusega, st. et valgusallikast sihtkohta kulub valgusel mingi aeg. Valguslaine levimise kirjeldamiseks on võetud kasutusele mõiste valguskiir, mis levivad reeglina sirgjooneliselt.
Valgus levib kiirusega ligikaudu 300 000km/sek ja seda vaakumis. Sattudes mõnda keskkonda selle kiirus alaneb. Näiteks vees 225 000km/sek ja klaasis 200 000km/sek.
Lainepikkus ja värvid
Meile nähtav lainepikkus 380-740nm on väga pisike osa kogu elektromagnet kiirgusest.